Maie Tuulik " Ole siis hea laps"

Raamat on kirjutatud lasteasutuste väikeste laste õpetajatele ja lapsevanematele. Autor on kasvatusteadlane ja nelja täiskasvanud lapse ema. Oma raamatus arutleb ta erinevate kasvatusküsimuste üle nii traditsioonilise tarkuse kui ka kõige uuemate teadusuuringute valgusel.

Raamatu sisukord:

Hea iseloom, harjumuste kujundamine, uute oskuste õpetamine, enesekontrollioskuse õpetamine, sõnakuulamise õpetamine, püsivuse õpetamine, tänulikkuse õpetamine, hoolitsus ja hoolimatus, sotsiaalne intelligentsus, turvalised suhted, lapsed meedia mõjuväljas, laste mõtlemine ja kõne, armastuse algus, mõnikord tuleb ka karistada, partnerlus kahjustab laste psüühikat, ringiga tagasi alguses.

 

Liisa Keltikangas-Järvinen VÄIKELAPSE SOTSIAALSUS

Varajane lapsepõlv on inimese elus kõige tähtsam periood. Kolme esimese eluaasta jooksul kujuneb baas kogu edaspidise elu sotsiaalsete suhete kvaliteedile. Lasteaias käimine iseenesest lapse sotsiaalseid oskusi ei arenda ja liiga varajane sattumine ülearu suurde seltskonda võib sotsiaalsete oskuste arengut hoopis pärssida. Millised rühma kogemused võiksid aga lapsele soodsalt mõjuda? Kas mudilased peavad tõesti suutma ise enda eest seista, end kaitsta ning konfliktegi lahendada? Millised on alla kolme aastaste sotsiaalsed oskused?

Raamat on kirjutatud väikelaste vanematele, pedagoogidele, kasvatajatele, üliõpilastele. Kõikidele nendele, keda huvitab sotsiaalsete oskuste kujundamine.

Psühholoogiaprofessor Liisa Keltikangas-Järvinen on Soome tunnustatud teaduskirjanik. Oma tekstides on ta käsitlenud enesehinnangut, laste agressiivsust ja temperamenti ning nende seost personaalsuse, kooliedu ning toime tulekuga üldisemalt. Autorit on pärjatud mitme tunnustusega – 2008. aastal omistas Soome Professorite Liit talle aasta professori tiitli. Tema eelmine raamat «Sotsiaalsus ja sotsiaalsed oskused», mis on ka eesti keeles ilmunud, sai Lauri Jänti nimelise teaduskirjanduse preemia märkimisväärse ühiskondliku teemaalgatuse eest. Veel on temalt eesti keeles ilmunud «Agressiivne laps» ning «Temperament ja kooliedu».